| 15. august on eesti rahvakalendri järgi rukkimaarjapäev. Rukkimaarjapäev on olnud tähtis loodusmärkide tähelepanemise poolest: vesi jaheneb, ämblikud hakkavad nobedasti võrku kuduma, konnad jäävad vait ja õunad muutuvad maitsvaks. Kui kured sel päeval kõrgelt lendasid, siis ennustati pikka rukki kasvu. Kui rukkimaarjapäeval kuiv, tuleb kuiv ja soe sügis, öeldi Nõos. Rukkimaarjapäevaks pidi maarahval hein, kohati ka rukkilõikus, tehtud olema. Rukkimaarjapäev oli tööpüha, toidulauale toodi paremad palad ning nauditi puhkusepäeva. Rukkimaarjapäeva tähistamisest ei saa Sangastes kuidagi mööda minna – on paik ju tuntud eelkõige kuulsa rukkisordi järgi. Nii kajasidki rukkimaarjapäeva õhtul Sangastes Silva-Agro õuel rahvapillid ja rahvalaul. Peo juhatasid sisse torupilli võimsad helid. Rukkimaarjapäeva kombestikust ja tavadest rääkisid külalised Helen Kõmmus ja Kadri Lepasson Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsist. “Kui vana see pill võiks olla – 100, 500, 1000, 2000 aastat?”, nii alustasid Helen ja Kadri ringkäiku eesti rahvapillide ajaloo radadel. Tutvustati väike- ja hiiukannelt, viiulit, parmupilli, torupilli, lõõtsa. Lauldi ühiselt Sangaste ja naaberkihelkondade laule, mängiti rukkilõikusmängu ning tantsiti seltskonnatantse. Ja et ühe õige eesti peo juurde käib ikka ka korralik kõhutäis, pakuti peo lõpus rukkimaarjapäevalistele tanguputru (et järgmine aasta ikka hea viljasaak tuleks) ning kodus küpsetatud Sangaste rukkist valmistatud leiba. Kõigi kiituse pälvisid pudru valmistaja Sirje Koriškevitš ja leivameister Lea Korbun. Suur rõõm, et huvilisi kogunes maarjapäevale üle ootuste palju. Vahva oli mitme põlvkonnaga koos pidutseda. Kui rahvalaulu kaasa laulda tundus natuke võõras ja harjumatu, siis tantsuplats täitus otsekohe. Pidu oli rahvale tasuta, toetajateks Kohaliku Omaalgatuse Programm ja AS Silva-Agro. Aitäh tegijatele ja osalejatele ning kohtumiseni järgmistel maarjapäevadel! Merle Tombak
Kati Velner  |
